Halo 5: Guardians, keskpärane tulistamismäng

0

halo5Tuppa astudes hüüan Xbox One konsoolile, “Xbox ON”. Mispeale konsool end kiirelt tööle paneb, ja järgmisel hetkel panen tööle juba Halo 5: Guardians’i mis on eelnevalt alla laetud ja ära installeeritud. Kas ulmeseeria, mis oli kunagi teerajajaks tulistamismängudele, kuid on tänaseks ajast maha jäänud, suudab kaotatud aja tagasi teha ja end tõestada?

Alustan Halo 5: Guardians mängimist ja valin loomulikult mängu kampaania osa koos co-op’ga, ning saadan kutse oma suuremale poisile, kes samuti on juba jõudnud mängu oma toas tööle panna. Ja nii see mäng meil algab, koos esimeste negatiivsete üllatustega. Nimelt mängu alustades ei anta sulle just eriti palju aega tutvumaks nelja erineva tegelasega kelle vahel co-op variandis valida saab. Enne kui jõuad nendega lähedalt tutvuda on aeg juba täis tiksunud ja mäng pannakse käima. Teisest toast kostab pehmet vandumist. Nelja mängijaga co-op variandis ei näe ma mitte ühtegi põhjust miks peaks mängijaid mängu suruma. Tavaliselt ollakse sellises kohas viisakad ja lastakse mängijatel ise otsustada millal nad valmis (ready) mängima on. Siit saab siis 343 Industries kirja esimese miinuse minu käest.

Ülejäänud osa mängust on siiski parem. Mängimist alustad neljaliikmelise Osiris meeskonnaga, mida juhib Locke (Ike Amadi – Star Wars: Uprising) kelle meeskonnas on ka Edward Buck (Nathan Fillion – Firefly, Castle). Osirise ülesandeks on koju tuua Dr. Halsey (Jen Taylor), ning seejäreal üles otsida Master Chief (Steve Downes) ja tema meeskond. Loomulikult ei ole Master Chief ja tema meeskond sellest erilises vaimustuses.

Mängida saadki vaheldumisi Locke ja Master Chiefi meeskonnaga. Juhul kui mängid üksinda, siis mängid alati kas Locket või Master Chiefi. Kuid co-op puhul on sul võimalik valida omale meelepärane tegelane meeskonnast. Igal tegelasel on oma isikupära ja eelistused relvade kasutamisel. Kui Locke meeskonda tuuakse rohkem esile, siis Master Chiefi meeskond on vaiksem ja meeskonna liikmed ning nende isiksused jäävad kahjuks rohkem tahaplaanile.

Igatahes on mängu algus paljutõotav ja pilt ning liikumine sellel mängul on lihtsalt vapustavalt suurepärane. Ühes missioonis, kus kohe alguses on väikesed veekogud, jään lausa seisma ning ümbrust lähemalt uudistama. See loodus ja need veekogud on lihtsalt suurepärane keskkond. Hüppan nagu väike laps mööda lompi ja rõõmustan tekkivate veeringide üle. Vahelduseks kihutan lompi ka paar valangut mis samuti veeringikesi tekitavad. Arvestades, et tegemist on tulistamismänguga, ei ole siinkohal mängu loojatele midagi ette heita, pilt mis sulle avaneb on lihtsalt võrratu.

halo5-1
Sinu meeskond on Sinu relv.

Teises toas muutub keegi juba kärsituks, ei mõisteta mida ma seal ikka veel uimerdan ja lompides ringi hüppan, action on ju hoopis mujal. Nimelt on meil täiesti erinevad mängustiilid. Mina armastan vaikselt olukorraga tutvuda ja kui võimalik siis vaenlasi märgistada ja neid juba eemalt elimineerida. Tema aga on rohkem selline Call of Duty tüüpi mängur kes armastab tormata keset lahingumõllu ja vastastele otse pasunasse anda, ning loomulikult aeg ajalt surma saada. Seetõttu võib juhtuda, et selleks ajaks kui ma lahinguplatsile ilmun on suurem osa vastaseid juba parematele jahimaadele läinud.

Umbes viis tundi hiljem avastan oma üllatuseks, et mäng ongi juba läbi. Mis see siis nüüd oli? Nalja teete? Kas nii lühike kampaania osa ongi? Ja selle eest küsitakse täishinda? Kõige nukram selle asja juures on aga see, et tegelikult on hea et läbi sai. Sest umbes kolmandal-neljandal tunnil hakkas mäng igavaks muutuma. Lugu ei tekitanud enam elevust, oli üsna ettearvatav ja lihtsalt venivalt igav. Kõigest sellest jääb mulje, et Halo 5: Guardians puhul on tegemist sissejuhatusega suuremasse mängu – Halo 6.

bondVSmasterchiefSiiski mõistan ma miks Halo fännid kibelesid kangesti mängu mängima ja miks Halo 5: Guardians suutis 24 tunni jooksul teenida rohkem (üle 10 miljoni euro) kui uus James Bond’i film Spectre (8,9 miljonit eurot). Master Chief on ju nagu Microsofti oma isiklik “Mario”, ning tegemist on ühe enim müüdud mänguseeriaga. Lisaks on Halo 5: Guardians esimene Halo eksklusiivmäng Xbox One konsoolil. Peale Guardiansi on ainukeseks Halo mänguks Xbox One konsoolil 2013 aastal ilmunud arcademäng Halo: Spartans Assault.

Minu jaoks on aga tegemist suure pettumusega. Arvestades HYPE mängule, lootsin ma sellest mängust palju enamat. Lubati ju ikkagi aegade üht parimat Halo mängu. Kuigi mängu graafiline pool ja mängitavus on tõepoolest üks parimaid, siis kahjuks ülejäänud osa mängust ei ole mitte midagi erilist minu jaoks. Tegemist on täiesti keskpärase tulistamismänguga, kus mänguloole pole erilist rõhku pandud. Selliseid tulistamismänge on meil täna juba rohkem kui me tahaksime. Seetõttu oleksin oodanud Halo 5: Guardiansilt paremat esitlust. Ei ei, mäng ei ole otseselt halb, aga mitte midagi suurepärast see nüüd ka pole.

Või ma äkki lihtsalt ootan ühest tulnukate pihta tulistamise mängust liiga palju? Äkki ei peagi seal olema mingit erilist vapustavat lugu? Et äkki peabki piisama sellest et saad mööda “koridori” joosta ja ette sattuvaid tulnukaid tulistada? Kui jah siis ma ilmselgelt mängin enda jaoks täiesti valet mängu. Samas meenutades mõningaid varasemaid Halo’sid, siis on ju olnud neid Halo mänge küll kus on olnud hea mängulugu ja mis on suutnud kuni lõpuni huvitav olla.

Äkki ma lihtsalt ootan ühest tulnukate pihta tulistamise mängust liiga palju?
Äkki ma lihtsalt ootan ühest tulnukate pihta tulistamise mängust liiga palju?

Igatahes ei paku Halo 5 lugu mitte midagi müstilist nagu varasemalt reklaamitud. Isegi üllatuslik moment loos, kus üritatakse rõhuda emotsionaalsele hetkele, ei suuda muljet avaldada ja jääb lahjaks. Vastupidi Master Chief’i tegelaskujust jääb mulje kui ühest igavast emotsioonitust robotist.

Rääkides veel mänguloost ja selle kulgemisest, siis oleks mängule kõvasti juurde andnud võimalus valida pooli – olla Cortana poolt või vastu. Kujutage ette kui Halo fänn oleks sellise valiku otsa sattunud? See oleks olnud asi mis oleks pannud kõik Halo fännid ja mitte fännid ohhetama ja ahhetama. Pööre loos millest oleks räägitud kui mitte kuid siis vähemalt nädalaid.

halo_5__guardians_unggoy_overhaulMõistan, et Halo pole täna seda tüüpi mäng kus meile selliseid valikuid pakutakse, aga sellegipoolest oleks see olnud üks väga huvitav samm Halo mänguloos. Kusjuures ma ei ole endiselt kindel kumma valiku ma oleksin teinud. Millise valiku sina teeksid?

Et mängu üksluisust veidi kõrvaldada, on 343 Industries lisanud mõned rohkem ja mõned vähem humoorikad hüüded vaenlastelt. Kuid see peletab monotoonsust vaid hetkeks ja kõik jätkub nagu enne.

Halo 5: Guardians on mäng kus ma mõtlen tagasi Martini ja Reinu (Puhata ja Mängida) omavahelisele vestlusele mitmikmängudest, üksikmängudest ja nende võimalikust lahku kolimisest. Halo 5 võib olla ehk hea mäng eSpordi jaoks, kuid mängu kampaania osa jääb lahjaks ja tundub rohkem selline pastakast välja vägistatud asi. Ehk oleks võinud siis kampaania osa üldse tegemata jätta ja täielikult mitmikmängule keskenduda. See oleks aidanud neil, kes otsivad hea looga mänge, seda mängu ignoreerida ja raha hoida mõne parema mängu jaoks. Võib olla oleks tänu sellele ka Halo 5 mitmikmängu osa paremini välja kukkunud?

Kuigi üldises pildis on mitmikmängu Areeni ja Warzone ideed päris head, jätavad ka need kaks siiski nii siin kui seal kõvasti soovida. Näiteks meeldib mulle mängida Capture The Flag ja Stronghold versioone. Aga mingil põhjusel on 343 Industries otsustanud, et neid mängumoode eraldi mängida ei saa. Ja viskas nad kõik kokku Team Arena alla, kus suvalises järjestuses suvalisi mängumoode sulle mängimiseks visatakse. Milleks see hea nüüd oli? Siinkohal jääb mulle 343 Industries töötavate inimeste mõtlemine arusaamatuks. Kas ma olen ainuke kellele meeldib CTF ja Stronghold variante mängida? Ning enamus Halo mängijatele meeldivad hoopis rohkem Slayer, Free-for-all ja Swat variandid? Need viimased kaks on minu poolt kõige vähem mängitavad ja ma hoian neist enamasti eemale.

Halo5-CTF
Kas ma olen ainuke kellele meeldib Capture The Flag mängumood?

Warzonest rääkides aga on 343 Industries mänginud vist Plants vs Zombies: Garden Warfare mängumoodi Gardens and Graveyards. Ning kuna see hakkas neile meeldima, otsustanud nad midagi sellist ka oma mängu lisada. Te olete õigel teel, sest Gardens and Graveyards ja Battlefieldi Conquest and Rush on tõepoolest mängumoodid mis mängijatele meeldivad. Seda tõestab ka mängijate hulk Warzones. Siiski jääb Warzone puhul midagi nagu puudu, tegemist on nõrga esitusega kui võrrelda sarnast mängumoodi Plants vs Zombies: Garden Warfare, Battlefieldi ja peatselt ilmuvas Star Wars Battlefront mängus.

Lisaks tuleks Warzones kindlasti parandada ka punktisüsteemi, ja lisada uusi kaarte kus mängida. Ühel ja samal kaardil ikka ja jälle mängimine tekitab tunde nagu sa mängiksid multiplayer demo või beetat. Arena alla võiks samuti lisada rohkem kaarte ja mänguvariante. Seal hulgas siis loomulikult sellised variandid nagu juba eesüpool nimetatud Capture the Flag ja Stronghold. Loodetavasti juhtuvad need muudatused üsna pea ja loomulikult tasuta lisadena.

Halo5-warzone
Ühel ja samal kaardil ikka ja jälle mängimine tekitab tunde nagu sa mängiksid multiplayer demo või beetat.

Positiivse asjana aga tooks mitmikmängu juures välja dedicated serverite kasutamise. Süsteem mis peaks täna kohustuslik olema kõikide mitmikmängu pakkuvate mängude juures. Tänu dedicated serverite kasutamisele on mitmikmäng sujuvam ja kaovad ära igasugused mängijate omavahelised ühenduse probleemid. Seal hulgas ka igivana probleem kus host otsustab poole mängu ajal lahkuda, või juhtub tema ühendusega midagi. Mispeale hakkab süsteem otsima uut hosti. Samuti kaob ära host mängija eelis teiste mängijate ees ja muud sarnased probleemid.

Samal ajal aga on matchmakingu süsteemil veel palju areneda. Viimasel ajal vabandatakse vigast ja veidrat matchmakingu süsteemi tihti välja sellega, et süsteemil pole veel piisavalt infot et kasutajaid omavahel kokku panna. Kuid Halo 5: Guardians puhul nähtud meeskondade kokkupanekud olid kohati ikka jaburamatest jaburamad, mida ei ole võimalik kuidagi välja vabandada. Näiteks tooksin nii mõnegi mängu Areenilt, eriti kui alustasin esimeste mängudega. Kuna uus süsteem näitab ilusasti ära need kes on mänginud vähem kui 10 mängu, siis oli oma teise mängu ajal ilusasti näha, et ülejäänud mu meeskonna jaoks oli tegemist esimese mänguga üldse. Samal ajal vaatas aga vastasmeeskonnast vastu hõbeda tasemega mängijad ja üks 8 mänguga mängija. Kui matchmaking suutis kokku panna kaks nii ebavõrdset meeskonda, siis on matchmaking ilmselgelt vigaselt üles ehitatud. Sest tasakaalustatud meeskondade puhul oleks pidanud mõlemad meeskonnad sisaldama nii neid kel kümme mängu juba selja taga kui neid kel esimene või teine mäng käsil. Mitte aga uustulnukad veteranide vastu viskama. Siin ei ole mitte midagi välja vabandada, ja selline jama tuleks kiiremas korras ära parandada.

Lisaks on suutnud 343 Industries ära rikkuda ka radari. Mida iganes nad sellega teinud on, igaljuhul on radari puhul nüüd tegemist täiesti kasutu asjaga Halo 5: Guardians mitmikmängus. Enamus juhtudel näed sa vastast või saad surma täpselt sel hetkel kui vastane sinu radari ekraanile ilmub. Seetõttu jääb radari olemasolu ja eesmärk Halo 5’s mulle arusaamatuks. Lähemalt uurides selgub kiirelt, et ma ei ole üldsegi ainuke kasutaja kes seda märganud on ja keda see häirib. Päris paljud Halo mängijad on probleemi märganud ja sellele ka viidanud. Mis te arvate mis 343 Industries selle peale vastas?

Halo5-multiplayer
Kui süsteem paneb uustulnukad veteranide vastu mängima, siis on see süsteem ilmselgelt katki ja vajab parandamist.

343 Industries arvab, et Halo mängijad kasutavad oma mängudes liiga palju radarist saadud informatsiooni. Ning need kes kiirelt kaardi selgeks saavad, neile andvat see liiga hea pildi vastase asukoha kindlaks määramisel. Halloo 343 Lambapead, selles ju radari mõte ongi, et märgata vastase tulekut ja määrata kindlaks tema asukoht. Arvestades 343 Lambapeade seisukohta sel teemal, siis ilmselt ei ole siinkohal lootustki, et see VIGA tulevikus ära parandataks. Mistõttu võib radari kui kasutu asja mitmikmängudes rahulikult prügikasti visata. Mul ei ole vaja radarit selleks, et ma saaksin teada sellest et vastane andis mulle just püssipäraga näkku või mõrvas mind selja tagant.

Mängu kampaania osas võib ühe puudusena veel esile tuua selle, et puudub split-ekraani võimalus nagu see varasemates Halo mängudes olemas on olnud. Asi mis paljusid fänne kurvastab. Kuna mul endal on aga kodus rohkem kui üks Xbox One konsool ja Halo 5: Guardians pakub co-op võimalust kuni neljale mängijale, siis isiklikult ma sellest väga suurt puudust ei tunne. Co-op kuni neljale kasutajale annab sellele mängule juurde seda mida enamus teistes mängudes pole. See viib mängu täiesti uuele ja huvitavamale tasemele.

Kui sa oled suur Halo fänn, siis ilmselt on ka Halo 5: Guardians sinu jaoks suurepärane mäng. Eriti arvestades, et mängu graafiline pool on tõepoolest ilus. Kui sa aga oled vähem fänn nagu mina, siis on tegemist täiesti keskpärase tulistamismängu frantsiisiga, mille eesmärgiks on lihtsalt fännidelt raha välja lüpsta, lubades neile iga aasta või paari tagant uut osa.

master chiefHalo 5: Guardians eest 60-70 eurot maksta on minu arvates liiga palju, kui sa just muidugi suur Halo fänn pole. Aga sellisel juhul pole see hind sinu jaoks probleemiks, ning suure tõenäosusega on sul juba ammu omale hoopis Halo 5: Guardians Collector’s Edition ostetud. Mitte nii suurtele fännidele soovitan aga oodata kuni mängu hind soodsamaks läheb.

Info lapsevanematele:
Halo 5: Guardians on märgistatud PEGI 16 tähistusega, kuid ma ei näe ühtegi põhjust miks seda mängu ei või ka noorem põlvkond mängida. Tegemist on keskpärase tulistamismänguga kus saad tappa pahasid tulnukaid. Seetõttu lisasin Halo 5 mängu nii oma 10 aastase, kui ka oma peatselt kahesaseks saava poisi jaoks lubatud mängude hulka.

Platvorm(id): Xbox One
Ilmus: 27 oktoober 2015
Arendaja: 343 Industries
Levitaja: Microsoft Game Studios
Ülevaade tehtud: Xbox One konsoolil
Mängu saab osta siit:
osta_xbox osta_amazon