Steep – mägesid vallutamas 

0

Ubisoft tõi mängijateni paar nädalat tagasi ühe huvitava avatud maailmaga mängu, Steep. Tegemist on mänguga, mis jälgib Ubisofti uut valemit, kus maailm on avatud ja mänguloo jutustab kasutaja ise suvalises järjekorras. See valem tundub paberil halvem, kui tegelikult selle mängu puhul arvata võiks.

Steep ise on tegelikult väga lihtne, sul on võimalik mäe otsast laskuda valides selleks 4 erineva spordivahendi vahel – lumelaud, suusad, wingsuit, paragliding. Nende nelja vahel saab väga kiiresti vahetada ja peaaegu hetkega saad endale sobiva spordivahendi jalga/selga. Mida parema triki suudad teha või osavamalt sõidad, seda rohkem punkte saad.

Olen alati olnud rohkem talvespordi fänn, kui suvespordi oma. Ning nähes selle mängu treilerit arvasin ma, et see mäng sobib ideaalselt mulle.

Kas mäe nõlvad oli järsud või nürid? Loe edasi ja saa teada. 🙂

Mängu lugu

Kahjuks ei tasu väga palju sellest mängust siiski oodata. Samas tuleb tunnistada, et selliste mängude puhul võin ma selle neile andeks anda.

Ainukesed elemendid loost leiavad aset siis, kui jõuad kindla tegelase tasemeni ja siis pead lahendama mingi ülesande. Näiteks jälitada ühte sportlast, kes räägib justkui tema olekski see mäetipp. Need on küll kohati isegi üsna lõbusad, samas ei midagi väga erilist.

Ehk siis loo poolest võid sa vabalt hüpata ja teha mis iganes soovid, kui tegelase tase on piisav. Isiklikult arvan, et antud mängu puhul ongi see nii parem.

Mängitavus

Selle mängu juures on väga palju asju mida saab väga lihtsalt armastama hakata. Tihti peitubki mängu võlu just nendes väga lihtsates asjades. Näiteks päikeseloojangu saatel rahulikult suuskadega mäest alla sõitmine või pimedas wingsuit’iga õhupallilt alla hüpata ja napilt enne maad ülespoole pöörata.

Selle mängu kõige tähtsam osa, sport on minu arvates väga paigast ära. Kogu tegevus on käib kiirelt ja minimaalselt peab ootama, et midagi edasi teha. Suuresti on võimalik kõik asjad teha endale sobivas järjekorras ja vastavalt oma oskustele. Mängu lõpu poole tuleb edasi saamiseks teha natukene ka selliseid alasid mida nii väga ei tahaks, aga samas see mind otseselt ka väga ei häirinud. Ainukene spordiala mis oli tõesti igav ja mida ma meelsasti oleksin vältinud, oli paragliding.

Väga positiivse mulje jättis mulle wingsuit, mis oli samal ajal nii tore kui ka frustreeriv. Suure hooga väga kitsastest mäeahelikest või aukudest läbi sõitmine oli kohati väga piinarikas. Samas koguaeg oli tunne, et kui ma nüüd rohkem keskenduksin siis suudaksin selle ära teha ja peale paarikümmend korda proovimist saigi asi lahendatud. Paarikümmend korda võib tunduda palju, aga kuna mängus praktiliselt pole kordagi vaja mingi laadimise järgi oodata, siis saab väga kiirelt uuesti alustada.

Kahjuks puudus mängus progressioon, see tähendab et ma olin mängu alguses sama osavate trikkidega, kui mängu lõpuks. Peale uute laudade ja riiete polnud mitte midagi vaja lahti lukustada. Ning needki ei andnud omakorda mängule midagi juurde.

Kogu selle pika mängimise perioodi jooksul pole just väga palju elemente mängus juurde tekkinud. Rajad lähevad küll aja jooksul veidi raskemaks, aga ei midagi muud. Samas, otseselt see mind ka ei seda, sest see ongi täpselt seda tüüpi mäng, mille võtad ette ja teed paarkümmend sõitu ja jätkad mõni teine päev uute sõitudega. Samuti sobib antud mäng väga hästi seltskonnaga mängimiseks.

Kuna mingeid laadimisaegu ei ole, siis võimaldab see hetkega proovida valitud rada uuesti. Nii saab kiirelt diivanil puldi anda juba järgmisele mängijale kes sinu sõidetud aega purustada tahab. Tänu laadimisaegade puudumisele saad peale kukkumist hetkega alustada kogu sõitu algusest ja mõne hetke pärast juba uuesti samas kohas kukkuda. See on kuidagi vabastav tunne, kui ei pea tüütute laadimisaegade järel ootama.

Kui Forzas on üksinda mängides võimalik untsu läinud kohas mängu tagasi kerida, siis Steep’is seda võimalust pole. Pikalt mõtlesin selle üle kas antud lahendus sobiks ka siia mängu. Lõpuks leidsin, et selline terve raja otsast alustamine sobib siia siiski rohkem.

Mitmikmängu osa on lahendatud väga huvitavalt. Kuigi sa näed koguaeg enda ümber mägedes teisi mängijaid, siis see ei sega su progressi mitte kuidagi. Kuid soovi korral võid koos nendega koosmängu alustada, mis käib väga lihtsalt ja kiirelt ja annab sulle lisaboonuseid.

Graafika

Tegemist on ääretult ilusa mänguga. Peamine asi, mis mängu ilusaks teeb on kõik need vaated kaugustesse. Kui sõidu ajal rada väga analüüsida siis võib avastada siiski ka mõned kohad, kus on kujundusse natuke rahulikumalt suhtutud.

Aga see kuidas päev muutub ja kuidas päike ilusasti rajale paistab on lihtsalt võrratult ilus. Tegemist on kindlasti ühe ilusaima spordimänguga mida ma iialgi mänginud olen.

Muusika

Mängul on ka üllatavalt sobiv soundtrack, pakutakse nii uut huvitavat muusikat, kui ka vanemat pop muusikat, näiteks Bombfunk MC’s. Ainukene asi, mis muusika puhul segas oli see, et kui uuesti sõitu alustada, siis hakkab ka laul algusest.

Tehnilised probleemid

Paar korda tekkis mul probleeme internetiga ja see tähendas, et mind visati mängust välja. Kahel korral olin just suurepärast skoori saamas ja kogu see progress kahjuks katkes. Seega tunnen natukene muret Ubisofti uute mängude osas, mis vajavad mängimiseks koguaeg stabiilselt ühendust. Antud olukorda saaks kindlasti lahendada veidi paremini, sest see kui sind ühenduse katkemise peale automaatselt mängust välja visatakse ei ole just hea variant.

Kohati tundus, et mängus on imelikud tehnilised probleemid, näiteks gravitatsioon ei toiminud alati just nii nagu see loomulik oleks. Üsna tihti üritas mäng mind nagu nõövast üles tõmmata, et ma kindlasti kuhugi kinni ei jääks. Samuti esines kohti, kus ma tõesti ei saanud aru, miks mu tegelane kukkus või nüüd kuhugi kinni jäi.

Või siis ei saanud ma korralikult endale spordiala valida, sest nende paigutus oli kuidagi imelik ja lihtsalt ei saanud korralikult neile pihta.

Kokkuvõte

Kuigi mäng valmistas mitmeid kordi mulle peavalu ja vahel tekkis tunne, et ei nüüd aitab, lisaks puudub mängul korralik progressiooni süsteem ja trikkide mitmekesisus jätab soovida, siis tegelikult ei suutnud ma pulti kuidagi käest panna ja tahtsin püsivalt aina paremaks saada. Nii et kokkuvõttes võib julgelt öelda, et tegelikult on Steep nii hea, et need puudused võib sellele mängule andeks anda.

Julgen soovitada kõikidele, kellele meeldivad seda tüüpi spordimängud. Tegemist ei ole päris Tony Hawki laadse lõbusa mänguga, vaid rohkem spordile keskenduvad mänguga.

Platvorm(id): PC, PS4, Xbox One
Ilmus: 2. detsember 2016
Arendaja: Ubisoft Annecy
Levitaja: Ubisoft
Ülevaade tehtud: Xbox One
 PEGI12

Mängu saab osta siit:
osta_gamestar

KOKKUVÕTE
Steep
JAGA