Proovisime ära: ARMS Global Testpunch

0

ARMS on Nintendo Switchi 16. juunil ilmuv kaklusmäng, kus kõigi võitlejate käed on tuunitud venivateks vedrumoodustisteks. Möödunud nädalavahetusel leidis aset mängu netiosa proovimine, nimega ARMS Global Testpunch. Kuna oli võimalus mängu enne selle välja tulekut proovida, siis lõin selles hea meelega kaasa. Prooviversiooni sai mängida kolme päeva jooksul kindlaks määratud tundidel. Eesti aja järgi siis ööl vastu laupäeva kell 3, laupäeva päeval kell 3, laupäeva õhtul kell 9 jne. Iga kord sai rusikaid viibutada ühe tunni jooksul.

Kasutatavaid tegelasi oli seitse. Kiire ja hüplev Ribbon Girl, särisevate rusikatega Spring Man, ühest kohast teise teleportiv Ninjara, suur ja tugev Master Mummy, nuudlitest juustega Min Min, konservikarbilaadse „raudmehekostüümiga“ Mechanica ja nätsuna veniv Helix. Täismängus peaks siia lisanduma veel kolm tegelast: Kid Cobra, Byte & Barq ja Twintelle. Kõigil tegelastel on oma eriomadus, mis sulle võideldes peaks tuge pakkuma. Ribbon Girl suudab mitu korda järjest hüpata, Master Mummy blokkides elusid regenereerida ja Mechanica oskab oma kostüümis hõljuda. Põhiidee jääb kõigiga siiski samaks. Sind pannakse areenile ühe kuni mitme vastasega, valid endale nii parema kui vasaku käe vedru otsa käiva kinda ja annad lihtsalt minna. Rusikalöökide ja visetega tuleb vastase elupunktid nulli peksta ja ise blokkides ja põigeldes ellu jääda.

Kõlab ju lihtsalt, eks? Seda ta ongi. ARMSi õpib natuke mängima ilmselt nii viie minutiga. Veidi rohkem läheb aega endale sobiva juhtimisskeemi leidmiseks, sest siin on samuti valikuid. Mäng ise promob Wii Boxingu laadset pultidega vehkimist, kus liikumiseks tuleb kallutada mõlemat Joy Coni ühele või teisele küljele, blokkimiseks keerata need keskele kokku ja löömiseks siis… nendega lüüa. Ei pea paaniliselt vehkima (kuigi võib), piisab kergest randmeliigutusest. Kui veidi kaarega lüüa, siis kaardub ka sinu tegelase löök. See juhtimisviis on küll äge ja ma näeksin seda ilmselt samas toas teise mängi vastu mängides ainuõige viisina, kuid minu jaoks tundus see netimängus kuidagi… mitte nii tõhus. Seega kiire vahetus tavaliste nuppude vastu ja juba võiski mängida asuda.

Testpunch lubas proovida siis lihtsat netimängu, kus oli loosiga saadaval 1 VS 1 madin, teineteise külge aheldatuna 2 VS 2 meeskonnatöö, igaüks iseenda eest nelja mängija lööming ja 1 VS 1 VS 1 variant, mis oli tavaliselt a) ühe mängija jaoks konkreetne näkkupeks või b) ootamine, kuni kaks tüüpi oma erimeelsused ära lahendasid ja siis kolmandana tolle ellujäänu elunatukese kustutamine. Lisaks sattus aeg-ajalt ette ka V-Balli nimeline võrkpallimäng, kus eesmärgiks plahvatav pall vastase poolele maa peale lüüa. Sellest viimasest ma aga ise väga lugu ei pidanud, kuna see lõppes pahatihti viigiga või vastaste laiali jooksmisega, kuna võrkpall ei olnud ARMSi mõistes võrratu ja keegi ei tahtnud seda mängida.

Kuna tegu oli prooviversiooniga, siis enamus mängijaid alles õppis, mis mängus teha sai ja mängu „päris“ tase vast veel välja ei tulnud. Inimestega, kes ei osanud, oli asi lihtne. Lihtsalt löö nad mättasse. Kuna aga ARMSi ooteala oli ehitatud üles tegelase näopildiga pallikestele, mis näitasid ka võitude eest kogutud punkte, siis oli oskajamatega kakeldes alati sabin sees, kuna lihtsad nipid siin enam läbi ei läinud. Sellised matšid olid pigem nagu kassi-hiire mängud, sest üks eksimus võis tähendada valusaid hoope vastaselt. Oluliseks sai õigel ajal eest põiklemine ja vastulöögid, lisaks suuremate kinnaste omaduste ära kasutamine (nimelt suured kindad löövad väiksemad eest ära) ja vastase õigesse kohta meelitamine. Nõrgema löögiga paned mehe eest põikama ja teise käega karistad kohe ära.

Puudu jäi ägedatest kombodest ja erilöökidest. Ei saanud teha lõuahaake või õhust hüpates mingit kahekäematsu. Ma ei usu, et niisama lihtlöökidest koosnev mäng jaksab väga kaua põnev olla, eriti kui tegelasi, keda pakutakse, on kokku ainult 10 ning mänguritele pakutakse paar nädalat enne ju Tekken 7 nime kandvat üllitist, mis peaks ka mingi enam-vähem okei kaklusmäng vist olema. Samas, lihtsate asjadega üllatamine on Nintendo leivanumber ja hetkel nägime ju ainult ühte mänguviisi. ARMS on värviline, hektiline ja taktikaline ühekorraga. Ootame siis ära 16. juuni ja vaatame, kas ARMS suudab võita koha konsoolimängurite südametes.