Salary Man Escape – kes ei tööta, see kohvi ei joo

0

Omapärased mõistatusmängud on aeg-ajalt täitsa lahedad. Kurushi, Katamari-seeria, Echochrome, Pullblox, Static… neid nimesid ikka jätkub. Kahjuks on neid PlayStation VR-i platvormil üsna napilt, kuid seda kergem on uutel tulijatel silma paista ning minu südant võita.

Salary Man Escape on superhotiliku värvigammaga füüsika baasil mõistatusmäng, kus tuleb erinevaid klotse liigutades ja kaadervärke kasutades kohvriga pintsaklipslane välisuksest välja aidata.

Mängus on kuus peatükki ja igas peatükis on 13 erineva raskusastmega ülesannet ning viimased neist on ikka päris kirved. Maailmateks on tohutu suure kontorilaua kohal hõljuvad punastest ja valgetest klotsidest ehitised, kus pintsaklipslane niikaua koha peal ootab (nagu õige kontoritöötaja kunagi), kuni sa talle punaseid klotse liigutades tee vabaks teed. Siis vudib ta kas lähima esemeni (kohvitassid või mündid) või ukseni.

Alguses on ülesanded üpriski lihtsad ja hõlmavad ainult paari klotsi edasi-tagasi liigutamist. Hiljem lisanduvad tasemetesse veel konveierilindid, jääklotsid, turvamehed ja liikuvad alused, kus tuleb arvestada nendel paiknevate esemete kaalu. Alates teisest peatükist on ülesanded päris põnevad ja vajavad mõnikord jupp aega mõtlemist või katse-eksituse meetodi kasutamist, et soovitud tulemuseni jõuda. Lisaks võib igal ülesandel olla ka mitu „õiget“ lahendust.

Mängu saab juhtida nii PlayStationi Dual Shock-puldi kui ka Move-puldiga. Proovisin mõlemat juhtimisviisi ning Move on kahjuks kohutavalt ebatäpne ja mänguala keeramiseks kulub liialt aega. Puslemängus, kus tähtis on füüsika ja kasutatavate osade täpne paigutus, on vaja ka täpset ja lihtsalt hallatavat juhtimist. Move-pult siin mängus selleks kahjuks ei kõlba. Dual Shock aga töötas tunduvalt paremini, sest analoogkangid lubasid nii mänguala liigutada kui ka klotse piisavalt täpselt lohistada. Kui klotside liigutamisega hakkama saad, tuleb aga veidi harjuda ka mängu „reeglitega“. Päris mitmel korral lohistasin klotsid paika, aga mees ei kavatsenudki ennast liigutada. Lähemal uurimisel selgus, et mäng tahtis, et üks klots oleks millimeetri võrra paremas asendis. Õnneks on tasemete uuesti laadimine kiire, seega kui peaksitegi ennast kuidagi lõksu mängima, on paari sekundiga otsast peale alustamine käkitegu.

Graafika meenutab oma välimuselt SuperHoti, aga on tunduvalt karvasem. Kõik on eemalt vaadates kuidagi hägune. Kuna tean teiste mängude eeskujul, et PSVR on suuteline paremaks, jääb üle loota, et tegija viitsib tulevikus mängu ära paigata. Samas, mängu esimese päeva uuendus oli nii paarisaja megabaidi võrra suurem kui mäng ise, seega äkki oli algne versioon veelgi halvem?

Mis aga on kindlasti mainimist väärt, on mängu helitaust. Nimelt kõlavad mängu taustaks mõned… armsalt veidrad jaapanikeelsed laulukesed, mis meenutasid mulle koheselt Katamari Damacy lugusid. Need on täpselt sellised, mida sa hakkad mõttes kaasa ümisema, täpselt nagu kontoris laua taga istudes juhtub, kui mingit köitvat lugu kuuled.

Lisaks vürtsitavad mängu igas tasemes leiduvad tööteemalised mõtteterad, mis kõigile tööinimestele kindlasti rõõmu pakuvad. Ma plaanin kindlasti sealt üht-teist üles kirjutada, sest need on aeg-ajalt tsiteerimist väärt.

Suure PSVR-i fännina jäi minul aga arusaamatuks, miks see mäng täpselt virtuaalreaalsuses olema peab? Mitte, et mul rohkemate PSVR-i mängude vastu midagi oleks, aga see oleks suurepäraselt Switchile või PlayStation Vitale sobinud. Echochrome sai niisama suurepäraselt hakkama, Pullblox samamoodi. Jah, ma saan PSVR-i abil küll areeni lähemalt uurida ja erinevatest külgedest vaadata, aga samas on niigi olemas võimalus nuppudega sisse zoomida ja mänguala keerata. Kui oleks lisatud võimalus, et ma peaksin raja eelnevalt valmis tegema ja siis saaksin tegelasega selle ka „ise“ läbi joosta, oleks VR-i vajadus kuidagi seletatud.

Salary Man Escape ei ole halb mäng, aga ta on kuidagi pettumust valmistav. Muusika oli minu jaoks äge, pusled olid vahvad, aga niruvõitu graafika ja segadus selle üle, millal ja kuidas mees täpselt jooksma hakkab, rikkusid mängu nautimist. Salary Man Escape on päris vahva ühe-kahe õhtu puslemäng, kuid tänu erinevatele pisivigadele ei ole ta automaatne kultusklassik.

Salary Man Escape
HEA
Rohkelt füüsika baasil mõistatusi
Vahva muusika ja mõtteterad
HALB
Juhtimine on ebatäpne
Lihtsa graafika kohta on mäng liiga hägune
3.5
Platvorm(id): PS4
Ilmus: 26. juuni 2018
Arendaja: Red Accent Studios
Väljaandja: Oasis Games Ltd/SIEE
Ülevaade tehtud: PS4 Pro + PSVR

Mängu saab osta siit:
osta_playstation